Contents
Kliimameetmed 2021+
Keskkonnaministeerium korraldas seminari, kus pakuti välja uusi kliimameetmeid. Lisaks varasematele ENMAK2030 kirjeldatud meetmetele, pandi lauale rida uusi GHG vähendamise meetmeid koos ideega, kuidas riiklikult võiks seda ettevõtmist rahastada.
Tänuväärselt anti väljapakutud meetmetele ka rahaline hinnang nii CO 2 heite vältimise maksumuse kohta €/tCO2 ja samuti ka €/MWh kohta.
Ja mis kõige olulisem, Keskonnaministeeriumi poolt sai välja öeldud, et nad on avatud uutele meetmeideedele ja eriti on oodatud meetmed, mis on seni välja käidutest veelgi kulutõhusamad.
Kuidas väljapakutud numbriteni jõuti, on aga kahjuks salastatud teave.
Seminari arutelu käigus lisandus ühe võimaliku meetmena ka vesinikuteema.
Kokku pandi lauale meetmeid summas 1754 MEUR.
| Meede* | Summa (MEUR) | Säästetud CO2 (t) | RE (MWh) | €/tCO2 | €/MWh |
| Teadus- ja arendustegevus, roheinnovatsioon | 50 | ||||
| Kortermajade rekonstrueerimine | 350 | 166000 | 2108 | ||
| Väikemajade rekonstrueerimine | 17.5 | 10000 | 1750 | ||
| Kaugküte | 30 | 46000 | 652 | ||
| Katlamajad taastuvkütusele | 4 | 63000 | 63 | ||
| Tänavavalgustus | 60 | 54000 | 1111 | ||
| Tuuleenergia (sh. liitumine ja salvestamine)** | 300 | 1200000 | 2000000 | 250 | 150 |
| Juhitamatute võimsuste tasakaalustamine (sh. päikese sesoone salvestus ja päikese ja tuule päevakaupa salvestus) | |||||
| Elektriauto | 100 | 490000 | 195600 | 204 | 511 |
| Raudtee elektrifitseerimine | 300 | 200000 | 87750 | 1500 | 3419 |
| Sõiduautost Rongi | 50 | 60000 | 10000 | 833 | 5000 |
| Sõiduautost trammi | 200 | 310500 | 101000 | 644 | 1980 |
| Taastuvkütuse kasutamine ühistranspordis | 100 | 505000 | 455000 | 198 | 220 |
| Taastuvkütuse kasutamine prügiautodes*** | 7500 | ||||
| Jalgrattad ja teed | 60 | 240000 | 250 | ||
| Biogaasi/Biometaani tootmine**** | 30 | 42500 | 706 | ||
| Muud põllumajandusmeetmed | 119.5 | ||||
| Ringmajandus***** | |||||
| Kokku | 1754 |
- *Kattuvused on eemaldamata
- **Pole arvesse võetud, et iga ühiku tuuleenergia püstitus, vajab teise ühiku reservi vajadust. (Tuuleenergia on nn. juhitamatu ja tuulest toodetud elekter ei panusta riigi elektrisüsteemi varustuskindlusesse )
- ***Vajab täiendavat analüüsi
- **** Eelduseks töötunde 8500 h/a (Biogaasi toodang)
- ***** Ringmajanduse meetmete kirjeldus oli sama ümmargune kui ringmajanduse mõiste ise.
Varasemad uuringud
Nordic Green to Scale (November 2016)
Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt välja antud uuringus “Nordic Green to Scale” on samuti CO2 vältimise kulu analüüsitud.
Kulutõhususuuring (Märts 2018)
Varasemalt on sama metoodikat kasutatud Keskkonnaministeeriumi tellitud ja Finantsakadeemia poolt kirjutatud kulutõhususaruandes, kus kõrvutati 31 kliimameedet.
Taastuveesmärkide täitmise uuring (September 2018)
Majandusministeeriumi poolt tellitud ja Finantsakadeemia poolt kirjutatud uuring “Taastuvenergia eesmärkide täitmine“.
Alternatiivkütused ja Alternatiivtehnoloogiad
Elektriautod
Elektriauto ostutoetusest on räägitud väga ammusest ajast, nimelt ENMAK’i koostamise ajast saati. Sealt pärineb ka autoostutoetuse number 5000 € per auto. Sest ajast saadik on seda hoolega uuringust uuringusse edasi kopeeritud. (vt. Taastuvenergia eesmärkide täitmise uuring 2.2.2. meede 13.)
Kulutõhususuuringu järgi on Elektriautode meetme maarginaalkulu -328 €/tCO2, mis tähendab, et GHG vältimiseks panustab riik autoostutoetusega ja kütuseaktsiisist loobumisega ja autokasutaja samal ajal võidab, seoses vähenenud kulutustega kütusele(elekter) ja väiksema maksukoormusega aktsiisimaksu näol. (Autode ülalpidamiskulud on ka selles aruandes arvesse võetud)
Elektriautode CO2 vältimise kulu uuringu “Nordic Green to Scale” järgi oli 135 €/tCO2. (See number aga ei sisalda kapitalikulu, ega kulutusi vajaminevasse infrastruktuuri)
Kliimameetmed 2021+ pakub välja kulukuseks 204 €/tCO2.
Biogaas ja biometaan
Biometaani ressurrs on 4.2 TWh/a. See on kivisse raiutud suurus. Taastuvenergia eesmärkide täitmise uuring ütles, et raha on toetusteks 28 MEUR. Lahkuv valitsus pikendas toetusperioodi veelgi ja nüüd on toetus saadaval kuni 2023 aasta lõpuni, klausliga, kui raha on siis toetame (§7).
ENMAK jõudis järeldusele, et põhiline ressurss biogaasi tootmiseks on rohtne biomass. Paraku sellest ressursist pole biometaani tänaseks ajama hakatud va. väga vähesel määral Siimani farmis, kus loomasööta (silo) segatakse lisaks läga sisse. Biometaani saagis silost ei ole teada, samuti ei ole teada, kas see vastab ootustele, mille alusel eesti biometaani ressurss arvutati.
Taastuvenergia eesmärkide täitmise uuring üteb, et silost biometaani ajamine ei ole konkurentsivõimeline isegi praeguste toetusmeetmete juures. (lk. 91.)
Kulutõhususuuringu järgi on biometaani tootmine kalleim põllumajanduslikest 10’st meetmest. 31 meetme koondmõju tulemusel järjestub biometaani tootmine 25’ndale kohale.
Toetuse suurus biometaanile on 111 €/MWh. Toetuskoormus iga toodetud kuupmeetri biogaasi kohta on kahekordne võrreldes biogaasi elektriks põletamise toetusele.
2018. aastal väljastas Elering biometaani tootjatele 39 993 (MWhHHV) gaasi päritolutunnistust, millest 35 865 MWhHHV oli toodetud reoveesettest ja 4128 MWhHHV sõnnikust ja biomassist. Väljastatud 39 993HHV päritolutunnistust tarbiti ära transpordisektoris. See tähendab, et kliimaeesmärke täitvat biometaani saadi vaid 4128 MWhHHV. Biometaani kogutoetus oli 4 MEUR aastal 2018.
Kliimaeesmärgi täitmine läks maksma 1076 €/MWh.
Biometaani kasutamine transpordis ICE korral suurendab kütusekulu umbes 25%. Oma kogemused biometaani kasutamise kohta on seni avaldanud 3 firmat. Ülevaatliku kokkuvõtte Tallinna gaasibusside kasutamise idee kohta annab järgmine slaid:
Taastuvkütuse kasutamine ühistranspordis ja prügiautodes
Uuringu “Nordic Green to Scale” järgi oli CO2 vältimise kulu taastuvate transpordis kasutatavate biokütuste kasutamise korral vaid 1.9 $/tCO2 . See on konkurentsitult odavaim meede. (Selle meetme rakendamiseks on paraku Eesti vastumeetmed kasutusele võtnud, kõrgendatud aktsiisimäärade näol taastuvbiokütustele) Lisaks on mainitud, et esimese põlvkonna alternatiivkütuste kasutamisel oli kergelt negatiivne CO2 vältimise kulu, samas kui 2G alternatiivkütustel oli suurem, aga seeeest positiivne vältimise kulu.
Kliimameetmed 2021+ on Taastuvkütuste kasutamine ühistranspordis kuluks arvatud 198 €/tCO2, mis on üks odavaimaid meetmeid. Kahjuks puudub analüüs, kust sellise tulemuseni jõuti.
Teada on, et Taastuvbiokütuste turule toomise vastu on kehtestatud kõrged aktsiisimäärad, mis teevad võimatuks/majanduslikult mõttetuks taastuvate biokütuste turuletoomise ja kasutamise. Kohati on näiteks fossiilse kütuse aktsiisimäär 25 korda väiksem kui taastuva transpordis kasutatava biokütuse aktsiisimäär. Aga see on riigi teadlik poliitika.
Biokütused on meil küll laialdaselt siiski kasutusel, segatuna näiteks bensiini sisse. See toimib kasutades riigisundi, mis väljendub riigi poolt kehtestatud segamiskohustusena.
PS. olgu siin veel ära mainitud 2 uuringut seoses biokütustega:
- Ülevaate koostamine olemasolevatest biolisandiga kütusesegude standarditest ja keskkonnanõuetest
- Biokütuste mõju sisepõlemismootori saasteainete heitkogustele
Uuringutes on esitatud 6 konkreetset ettepanekut kütuseturu korraldamise osas.
Meetmed, mis vajavad aruteluks laualepanekut
- Vesinikuenergeetika
- Alkoholkütused (E85, ED95, MD95, M56, M100)
- FCEV
- HVO100