Eestil on võimalus oma loodusressursse väärikalt majandada ja roheliste toodete järele on Euroopas suur nõudlus mis tuleneb kliimaeesmärkidest.
Täna Eesti ekspordib väärindamata kujul ümarpuitu paberi- ja küttepuiduna ja samuti 1.2 miljonit tonni mehhaaniliselt väärindatud puitu pelletitena.
Võttes arvesse Eesti vesinikutootmise potentsiaali 250 000 tonni rohevesinikku aastas, saame kohapeal olevat tooret so. süsinikku ja vesinikku koos väärindada tarbijatele vajalikeks toodeteks nagu keemiatooted ja kütused ning asendada fossiilide kasutamine kliimasõbralike lahendustega ja jättes lisandväärtuse Eestisse.
Contents
Rohelise süsiniku potentsiaal
Kiire hinnag rohesüsiniku mahust kolmel moel:
- Aastane puidu raiemaht
- Andmed statistikaametist
- Aastane puidupelleti eksport
Aastase raiemahu alusel
Eeldused:
- aastane raiemaht 12 miljonit tm aastas
- Puidu kuivaine sisaldus 444 kg/m3
- Süsinikusisaldus puidus 50%
- Pool puidu raiemahust läheb energeetiliseks kasutuseks
Seega aastas raiutakse 2 664 000 tonni süsinikku. Siit saame süsinikukoguseks mis oleks potentsiaalselt saadaval:
12 Mtm / 2 * 0.222 kgC/tm = 1 332 000 tonni süsinikku
Kui arvesse võtta jätkuva vajaduse puitkütuse kasutamiseks Eestis sh kodumajapidamised, katlamajad, koostootmisjaamad siis võtaks süsinikupotentsiaalik pool sellest so. 666 000 tonni rohelist süsinikku
Statistikaameti andmetest lähtuvalt
Eesti Statistika puiduandmed:
- aastane raiemaht 10 miljonit tm aastas
- Seotud süsiniku kogus puitses biomassis metsamaal 173.42 miljonit tonni
- Puistute üldvaru 456.59 miljonit tm
- Puistute varu juurdekasv 7.4 tm/ha
- Metsamaa pindala 2.33 miljonit ha
Võttes arvesse puidu kuivaines oleva süsiniku kogus ja siis võiks süsinikukogus olla:
456.59*0.5*0.444 = 101 miljonit tonni süsinikku. Eesti Statistika amet saab samas suurusjärgus, kui ligi kaks korda suurema koguse nimelt 173 miljonit tonni. Sellest numbrist siis saab välja lugeda, et ühes kuupmeetris puidus on:
173.42 / 456.59 = 380 kg süsinikku. (Siin on metoodiline viga, nii see olla ei saa)
Lähtudes eelpool mainitud eeldustest, et pool raiemahust võiks minna energeetiliseks kasutamiseks ja sellest omakorda pool võiks olla saadaolev ressurss süsiniku täiendavaks väärindamiseks ja võttes puidu kuivaines süsiniku sisalduseks 222 kgC/tmDB saame saadaolevaks süsiniku ressursiks so. 555 000 tonni rohelist süsinikku.
Puidupelleti ekspordimahust lähtuvalt
Eesti ekspordib aastas 1.2 miljonit tonni puidupelleteid.
Eeldusel et puidupelleti niiskus 10% siis eksporditavas koguses puidupelletites on süsinikki 1.2 * 0.9 * 0.222 = 240 000 tonni rohelist süsinikku aastas.
Järeldused
Võime väita, et Eestis on rohesüsinikku saadaval suurusjärgus:
500 000 tonni rohelist süsinikku aastas.
Päevselge on see, et juba täna ekspordime pelletitena välja 240 000 tonni süsininikku mehaaniliselt väärindatuna puidupelletiteks mida kasutatakse kütusena soojuse või siis soojuse ja elektri koostootmiseks.
Kui puidupelleteid müüakse hinnaga ~200 €/t / 40 €/MWh (LHV) FOB Baltics siis küsimus kas puidu väärindamisele pelletiteks on olemas majanduslikumalt kasulikuimaid alternatiive.
Power 2 X võimalikud kogused
Võttes eelduseks Eesti vesiniku tootmise potentsiaali 250 000 ktpa ja Süsiniku potentsiaali 500 000 tonni aastas, saaksime toota näiteks kas metaani või metanooli.
Metaan
Metaan CH4 süsiniku osakaal 75%. Siit lähtudes oleks SNG tootmise potentsiaal Eestis:
Kasutades ära kogu saadaoleva süsiniku saaksime:
500 000 tC + (500 000/12*4)tH2 = 670 000 tCH4. ( *13.4 MWh/t (LHV) = ~9 TWh/a. )
See on ligi kolmekordne tänane maagaasi tarbimine mis on umbes 3.2 TWh/a (LHV).
Piiravaks ei ole mitte vesiniku ressurss, pigem ikka rohesüsiniku potentsiaal. Vesinikuvajadus vaid 167 000 tonni seega jääb seda üle ka teistes tööstusharudes kasutamiseks ning ka vajadusel ekspordiks.
Metanool
Metanool CH3OH süsiniku osakaal 37.5%. Siit lähtudes oleks MeOH tootmise potentsiaal Eestis:
Kasutades ära kogu saadaoleva süsiniku saaksime:
500 000 tC + (500 000/12*4)tH2 + (500 000/12*16)tO2= 1.3 miljonit tMeOH.
Piiravaks ei ole mitte vesiniku ressurss, pigem ikka rohesüsiniku potentsiaal. Vesinikuvajadus vaid 167 000 tonni seega jääb seda üle ka teistes tööstusharudes kasutamiseks kui ka vajadusel ekspordiks.
Kokkuvõte
Kasutades ära Eesti vesinikutootmise potentsiaali 250 ktpa ja rohelise süsiniku potentsiaali 500 ktpa saaksime potentsiaalselt toota väärindades meie loodusressursse emba-kumba kas 670 ktpa SNG’d või siis 1.3 miljonit tonni rohelist metanooli.