Biometaani toetuse seletamiskiri

<h1>Biometaan kui uus alternatiivkütus eesti kütuseturul</h1>
Toodetakse siin ja seal. Osad tootjad saavad toetust osad mitte.

<a href=”http://www.kylvandu.eu/eby/wp-content/uploads/2017/11/biometaan-1.png”><img class=”alignnone size-medium wp-image-119″ src=”http://www.kylvandu.eu/eby/wp-content/uploads/2017/11/biometaan-1-300×229.png” alt=”” width=”300″ height=”229″></a>
<h1>Tootja</h1>
Toodab biogaasi, mille realiseerimiseks on järgmised võimalused:
<ol>
<li>Osaliselt põletada biogaasireaktori soojusvajaduse katteks</li>
<li>Põletada elektriks, näiteks sisepõlemismootoris.</li>
<li>Puhastada biometaaniks ja seejärel põletada elektriks, soojuseks, või siis müüa võrku või transpordikütusetarbimisse</li>
</ol>
<!–more–>

<a href=”http://www.kylvandu.eu/eby/wp-content/uploads/2017/11/biogaasi_vaarindamine.jpg”><img class=”alignnone size-medium wp-image-61″ src=”http://www.kylvandu.eu/eby/wp-content/uploads/2017/11/biogaasi_vaarindamine-300×155.jpg” alt=”” width=”300″ height=”155″></a>

Biogaasi omatarbeks põletamine soojuse saamiseks ei ole toetatav tegevus. Küll aga saab toetusi kui biogaas enne biometaaniks puhastada ja alles seejärel põletada. Biogaasi puhastamisel küll kaotame osa energiast ja teeme täiendavaid kapitalikulukusi, emiteerime täiendavat CO<sub>2</sub> keskkonda, kuid kaine exceliarvutus tõendab sellise tegevuse majanduslikku otstarbekust. Juriidiliselt on see OK aga sisult&nbsp;<strong>#rohepesu</strong>.

Biomassi gaasistamise teel saab toota <strong>SNG</strong>’d. See on ka bioloogilist päritolu metaan. Aga kas ka see toetusesele konkureerib ?
<h2>Võrku müük</h2>
Toodab biometaani ja annab selle võrku. Saab toetuse 100 – ~20 €/MWh<sub>HHV</sub> – võrgutasu&nbsp; &nbsp;Mis hinnaga võrku annab , kes ostab ?
<h2>Müüb ise oma tanklast</h2>
Müüb hinnaga mis ise kehtestab. Saab&nbsp;toetuse 100 – ~20 €/MWh.
<h2>Tarnib CNG autoga Tanklasse</h2>
Müüb CNG tanklaomanikule.&nbsp;Saab müügihinna + toetuse 100 – ~20 €/MWh

<strong>Hinnavalem:</strong>

&nbsp;
<h2>Pärast 2020</h2>
Toetusi enam elering ei aanna. Kehtestatud on CNG tanklatele riigisund omada teatud % müüdavast kogusest biometaani ja seetõttu ostavad nad tootjalt sertifikaate.
<h1>&nbsp;Tarbija</h1>
<ul>
<li>Tarbija ostab kütust</li>
<li>Kui riigisund, siis ostab ka sertifikaate</li>
<li>Kui on taastuvenergia tõsipooldaja siis ostab ka sertifikaate</li>
</ul>
Tarbijaid saab jagada kasutusvaldkonniti kolmeks:
<ol>
<li>Transpordikütuse tarbija – ostab kütuse <strong>tanklas</strong>.</li>
<li>Muud biometaani lõpptarbijad sh. kodutarbijad, katlamajad, tööstusettevõtted -&nbsp; ostavad kütuse <strong>gaasivõrgust</strong>.</li>
<li>Tootja omatarve – tarbib kütust näiteks biogaasireaktori soojusvajaduse katteks, või siis tarbib kütust samas ettevõttes, kust algne biogaasi tooraine pärines.</li>
</ol>
Kütuse kasutajateks on CNG’d kasutavad transpordivahendid.&nbsp; Näiteks sõiduautojuht ostab tanklast kütust selle hinnaga, mis tankla pakub, või on tal lepinguline erihind, või hinnasoodustus.&nbsp; Kui aga ostjaks on kohalik bussifirma, kes riigisunni tõttu on ostnud CNG bussid ostab CNG:
<ol>
<li>Tankla letihinnaga</li>
<li>Lepingulise hinnaga tanklaomanikult</li>
<li>Soodushinnaga tanklaomanikult</li>
</ol>
Kuna rohkem so. konkureerivaid tanklaid pole siis saab ka tanklafirma kasutada ära oma monopoolset eelist antud asukohas ja dikteerida bussifirmale kõrgemat hinda.
<h2>Pärast 2020</h2>
Tarbija jaoks ei muutu miskit. CNG on ikka sama hinnaga müügil kui CBM. Aga kui tarbija eelistab osta CBM, kas on see valikuvõimalus olemas ja kas tankla saab seda müüa eri hinnaga ?
<h1>Müüja</h1>
Müüja müüb oma tanklas CNG, sisuliselt siis maagaasi. Proovib hoida hinda selliselt, et ahvatleda autoostjaid uue auto ostmisel eelistamaks CNG autot. Aga kui Bussifirma on näiteks juba lõa otsas, siis proovib võtta, mis võtta annab, sest ega bussifirmal alternatiive suurt pole.
<h2>Pärast 2020</h2>
Kehtestatud on CNG tanklatele riigisund omada teatud % müüdavast kogusest biometaani. Kui füüsiliselt sellesse tanklasse biometaani ei tooda otsetoru, ega ka surugaasi rekkaga, siis tuleb osta sertifikaate. Vajalik osta sertifikaate ?
<h1>Regulatsioonid</h1>
<h2>Toetused</h2>
Kui varasemalt oli turul toetus vaid biometaani elektriks põletamisele, siis Kadri Simsoni määrus paneb tootjaid valiku ette:
<ol>
<li>Põletada biogaas soojuseks (ei ole toetatav tegevus eestis)</li>
<li>Kas toota elektrit biogaasist ja saada toetust 53.7 €/MWh elektri eest</li>
<li>Toota Biometaani ja saada toetust 100 €/MWh biometaani eest</li>
<li>Biogaasi omatarbeks põletades ei saa toetust, energiakadudega see enne biometaaniks puhastada ja seejärel põletada on aga toetatav tegevus.</li>
</ol>
Esimesel juhul, kui on olemas soojustarbimine saab ka näiteks müüa soojust kaugküttevõrku, saades selliselt kogukasuteguriks ligi 100%. Teisel juhul&nbsp; riik annab heldema toetuse kütusekasutamiseks kus kütus põletatakse ära transpordivahendi sisepõlemismootoris kasuteguriga 25%. Riik eelistoetab ebaefektiivsust.

Toetust hakkab väljastama Elering, kes maksab vastavalt toodetud ja tarbimisse jõudnud biometaani koguse eest <strong>otse tootjale</strong>. (https://www.mkm.ee/et/uudised/riik-alustab-biometaani-tootmise-toetamist)
<h2>Sertifikaatide ost ja müük</h2>
Kuni 2020 rahastab biometaani tootmiseḱs vajaliku toetuse <strong>põlevkivi</strong>. (Finantseeritakse emissioonikaubandusest tekkinud summadest). Pärast 2020 riik paneb kogu koormuse kütusemüüja õlgadele.

Sertifikaat on vist sama asi mis päritolutunnistus.&nbsp; Eestis korraldab päritolutunnistuste arvestust <a href=”https://elering.ee/paritolutunnistused” target=”_blank” rel=”noopener”>Elering</a>. Päritolusertifikaat ingl.k&nbsp; Guarantess of Origin (GO).

Loe täiedavalt:&nbsp;<a href=”http://www.biosurf.eu/wordpress/wp-content/uploads/2015/07/BIOSURF-D3.3.pdf” target=”_blank” rel=”noopener”>Guidelines for creating the European&nbsp;Biomethane Guarantees of Origin</a>
<h2>Riigisund</h2>
<ol>
<li>Tootjal on vaja saada toetust. Ja siit algab kogu see bürokraatia.</li>
<li>Riigil on vaja täita aastaks 2020 10% kohustus transpordikütuste energiasisalduses taastuvkomponendi näol.</li>
<li>Eratarbijal pole ei mingit huvi taastuvkütuse vastu, sest see pole odavam kui fossiil. Kliima läheb vähe korda eratarbijale. Keskkonnateadlikul eratarbijal puudub võimalus osta biometaani tanklast selle tootmishinnaga.</li>
<li>Riigiettevõttel , näiteks bussifirmal on riigisund osta biometaani. Bussiettevõte ostab tootjalt päritolutunnistuse. Tanklas saab tankida maagaasi, mis on paremate omadustega kui biometaan ja rikub vähem mootorit.</li>
</ol>
<h1>Biometaani turg</h1>
Riik saab sundida riigiettevõtteid kasutama biometaani. Lisaks saab riigi dotatsiioonidel põhinevat ühistransporti sundida kasutama biometaani. Biometaani turu suurus on täpselt nii suur kui on riigisunniga kehtestatud. Näiteks kui panna Tartu linnabussid sundkorras vaid gaasibusse kasutama, siis võttes aluseks Tarti aastase liinikilomeetrite arvu milleks on 4Mkm/a ja diiselkütusekuluks&nbsp; 2.5 kWh/km ja võttes arvesse energiakulu suurenemise gaasibussidel 1.4 korda siis Tartu kütuseturu suurus on:

4 000 000 * 2.5 * 1.4 / 1 000 000 = <strong>14 GWh</strong>.

See on biometaani kogus, mille toodaks üks biometaanitootmiskompleks mis paikneks 3000 lehmaga lauda kõrval ja kasutaks lisaks lehmasõnnikule ka veel rohtset biomassi lisaks.

Kliimaeesmärgi kohustuse täitmiseks, mis on 10% transpordikütuste osast – koguturu suurus taastuvtranspordikütusele on aga 10% 10’st TWh, so. 1000 GWh.&nbsp; &nbsp;Seega Tartu linn täidaks kohustusest vaid&nbsp; 1.4%.

Saaks ka teisiti, kui näiteks võimaldada tarbijal ise otsustada bimetaani kasuks. Seda võimalust praegu ei kasutata. <strong>Kindlapeale minek oleks , kui biometaan oleks tanklas soodsam, kui CNG</strong>. Tarbija, teades, et tangib üldjuhul ikkagi kvaliteetset maagaasi valib suure tõenäosusega alati biometaani kui odavama kütuse. Ka sama hinnaga loodetavasti valib tarbija biometaani, sest hinnas vahet pole, oma olemuselt on ikka tegu maagaasiga. Seega turu suurus on siis ligi 100% eestis olevates gaasiautodest, ja bussidest.
<h1>Biometaani hind</h1>
<ol>
<li>Tarbija poolt vaadates tanklas pole CNG ja CBM hinnal vahet, seda kahel põhjusel. Esiteks et biometaan on saanud toetusi ja teiseks on vabastatud aktsiisimaksmisest riigikassasse. (<em>On maksustatud 0 aktsiisimääraga</em>).</li>
<li>Arvesse saab võtta ka asjaolu, et biometaan on kodumaine toodang ja selle tootmine paranda meie kaubandusbilanssi (<em>seda muidugi juhul kui pole tegu piiritagant ostetud sertifikaatidega</em>)</li>
<li>Maagaasi põletatakse ümberseadistatud bensiinimootorites. Kui võrrelda biometaani hinda bensiiniga siis on hinnaerinevus märgatav</li>
</ol>
<a href=”http://www.kylvandu.eu/eby/wp-content/uploads/2017/11/chart-2.png”><img class=”alignnone size-medium wp-image-112″ src=”http://www.kylvandu.eu/eby/wp-content/uploads/2017/11/chart-2-300×186.png” alt=”” width=”300″ height=”186″></a>

&nbsp;
<h1>Küsimused</h1>
<ol>
<li>Mis juhtub siis kui on olemas bussipark kel riigisund kasutada biometaani, aga turul ei pole ei sertifikaate ega biometaani piisavalt.</li>
<li>Mis siis kui on tootmine aga pole tarbimist&nbsp; &nbsp;ei otseselt biometaani, ega sertifikaatide näol</li>
<li>Kas on võimalik, et bussiettevõtte jaoks biometaan muutub negatiivse hinnaga kütuseks, kuna toetused enne 2020 on nõnda helded.</li>
<li>Kas päritolu tunnistuse hind saab olla ka negatiivne ? (juhul kui tootmine on ja tarbimist pole / aga päritolutunnistused vaja iga hinna eest müüa, sest muidu ei saa toetusi)</li>
<li>Kust saab investeerimiskindluse biometaani tootmiseks pärast 2020</li>
<li>Mis on riigi taastuvkütuste poliitika&nbsp; 2030/2050 perspektiivis</li>
<li>Kui olen tootja ja annan biometaani võrku, aga ostjat veel pole, kas pean ka maksma gaasi hoiutasu võrgus.</li>
<li>Kas saan võrku anda gaasi, mis on müümata</li>
<li>Mis on karistus kütusemüüjal +2020 kui ta kütusemüügis pole määratud taastuvkütusekomponenti</li>
<li>Kuidas saab tarbija otse tootjalt osta biometaani gaasivõrgu kaudu. (Kas saab ise ostulepingu teha ja kasutada Tanklateenust mingi kokkuleppe hinnaga). Või olles ise gaasitraasiotsas arendab ise omatarbeks tankla?</li>
<li>kas pärast 2020+ jääb riigisund nt. Tartus kasutada gaasibusse.Kuidas <strong>tagatakse kütusele turg</strong>.</li>
<li>Kuidas riik kaitseb piiratud kodumaist biometaaniturgu odava välismaise SNG eest (sertifikaatide ostu läbi)</li>
<li><strong>Kuidas saab keskkonnateadlik tavatarbija tanklast osta biometaani</strong>. (Hind ju gaasil sama ja tanklaomanik saab rohkem raha ju tavatarbija käest kätte võrreldes lepinguliste suurklientidega)</li>
<li>Kuidas on lahendatud tarbijate motiveerimine kasutamaks taastuvkütuseid</li>
<li>Kas riigi maksehilinemise korral makstakse ka viivist ja mis on viivisemäär</li>
<li>Kas on võimalik , et toetusmakse ära jääb rahaliste vahendite puudumisel ja kas siis see makstakse siis riigivahenditest, või lastakse ettevõte allavett ?</li>
<li>Biometaani kasutamine kaugküttepiirkonnas / kas tohib ?</li>
<li>Biometaani kasutamine tipukatlas, kellelt osta sertifikaat</li>
<li>Kas saab turu tyhjaks osta enne transpordifirmasid</li>
<li>Kas biometaani sertifikaate saab importida</li>
<li>Kui pärast 2020 on EU ühtne sertifikaatide turg – siis on kütuse hind CNG + sertifikaadi hind / kas eesti poolt mingil moel ka ekstra toetus on.</li>
</ol>
<h1><strong>Seotud dokumendid:</strong></h1>
<ul>
<li>2015-11-24&nbsp;<a href=”https://www.riigiteataja.ee/akt/125112015009″ target=”_blank” rel=”noopener”>Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused</a>&nbsp; (<a href=”https://www.kik.ee/sites/default/files/ST/st_biometaan_seletuskiri.docx” target=”_blank” rel=”noopener”>Seletuskiri</a>)</li>
<li>2017-04-13&nbsp;<a href=”https://www.mkm.ee/sites/default/files/alternatiivkutuste_taristu_tegevuskava.pdf” target=”_blank” rel=”noopener”>Alternatiivkütuste taristu tegevuskava</a></li>
<li>2017-07-22&nbsp;<a href=”https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a46f92d-3bae-46fb-a212-dbeb1b9eb19c” target=”_blank” rel=”noopener”>”Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri</a></li>
<li>2017-09-13&nbsp;<a href=”https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017009″ target=”_blank” rel=”noopener”>”Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord” Määrus</a></li>
</ul>
<h2></h2>